Linnaloodusest ja linnaökoloogiast

Inimestel on loomulik vajadus viibida roheluses. Elurikkad haljasalad linnades parandavad meie enesetunnet ja hoiavad vaimu erksa. Üha olulisem on läbi mõtestada, kuidas võiksid tehiskeskkond ja loodus linnas koos toimida, kuna üha enam meist just linnades igapäevaselt elabki. 

 

Õhuliinide asendamine maa-aluse kaabliga vabastab Putukaväilal 50 m laiuse ala uue pargi loomiseks. Pargi planeerimisel ongi oluline säilitada looduse mitmekesisus ja suurendada selle elurikkust. 2019. aasta suvel viidi Putukaväila põhjaosas ja keskosas läbi tolmeldajate uuringud, mis kinnitasid, et ala on juba täna suures osas liigirikas. Siin on mitmekesine taimkate ja putukafauna, mida iseloomustab hästi õisi tolmeldavate putukate rikkus. Kokku loendati Putukaväilal 20 liiki kimalasi, 44 liiki erakmesilasi ning 36 liiki päevaliblikaid. Kaitsealuseid kimalasi kohati alal koguni 10 liiki. Putukaväila ääres on endale elupaiga leidnud teisigi kaitsealuseid liike: 8 liiki kahepaikseid ja roomajaid, 10 liiki nahkhiiri ja 18 liiki taimi. 

Lilleniitude kontseptsioon

Lilleniit on linnas väärtuslik, sest see pakub elupaika paljudele pisiolenditele, liblikaröövikutele ja putukatele. Ja mitte ainult – olulised on ka väärtused, mida lilleniit pakub inimestele. Haljasala rikkalik rohelus, värvid, lõhnad, esteetiliselt nauditav kujundusvorm ning sealse elustiku loodushääled mõjutavad ja rikastavad meie vaimu, pakuvad emotsiooni ja loovad paigale uue tähenduse.

 

2019. aastal läbi viidud tolmeldajate uuringus leiti, et just Õismäe piirkonnas on tolmeldajate liigirikkus kõige madalam. Seetõttu on vajalik nende elu-olule kaasa aidata.  Eesti looduskeskkonnale omaste niidutaimede  seemnete külvamine ja harvem niitmine on üks võimalus seda teha.

 

Lilleniitude rajamisel on oluline arvestada, et niidutaimed areng on kahel esimesel aastal aeglane. Mitmeaastased taimed ehk püsikud võivad õitsema hakata juba teisel aastal, kuid taimede omavahelise konkurentsi ja intensiivse kasvufaasi tõttu võib massilisem õitsemine alata siiski alles kolmandal külvijärgsel aastal. Ehk et alles kolmandal külvijärgsel aastal saame lilleniidu õisi, värve, liblikaid ja putukasuminat täies hiilguses nautida. Seni tuleb olla kannatlik. Samuti on oluline lilleniidu külvijärgne rohimine, et vabaneda kiirekasvulistest prahitaimedest, mis niidutaimestikuga konkureerib, kuid tolmeldajatele söögilauda ei paku.

 

Lähemalt vaadates koosneb lilleniit paljudest väikestest ja ilusatest taimeliikidest, mis omavahelises koosmõjus loovad harmoonia. Seda looduse ilu on ikka imetletud jaanipäevaaegsetel karjamaadel mõnes asulas või külas, aga loodus võib olla ka linnas ja just sellisel lihtsal loomulikul viisil! Inimese ja looduse heas vastastikkuses koosmõjus on meil mõlemal kasulik olla. Elurikkust on vaja linnas, et toetada tolmeldajate elu, kes aitavad Sinu, Su naabri või tuttava köögiviljade ja õunapuude saagi kasvamisele kaasa. 

03_kylvilapid_ko%CC%83rge_niit_edited.jp

Meie visioon liigirikkast niidukooslusest Ehitajate tee 105c kinnistul. 
Sellist õiteilu on oodata kolmandal külvijärgsel aastal (2023. a suvel)

01_kinnistu_ta%CC%88na_edited.jpg

Ehitajate tee 105c kinnistu sügisel 2020 enne lilleniidu rajamist

Väike-Õismäe lilleniit

Putukaväila lilleniit paikneb Väike-Õismäel, Ehitajate tee 105c kinnistul.  Kinnistut läbivate käiguteede äärde külvasime kollastes toonides fookustaimede seemneid ning käigurajast kaugemale külmades toonides õistaimede seemneid. Lilleniidu fookustaimed on värvide ja liikide järgi jagatud kolme rühma. Nendeks on külmades sini-valge toonides põldjumika-kurekella ning soojades toonides vägiheina-mesika ja kuldvitsa-kerakellukese kooslused. Taustataimede seemned on kogutud Pärnumaa niidult seguseemnena, mis koosneb 20 taimeliigist. Seega kõik kujundatud alad koosnevad samadest taustataimedest, fookusesse kerkivad aga erinevad silmapaistvad õitsejad erineval suvisel ajahetkel.

 

Näiteks jahedates toonides põldjumika-kurekella koosluses alustab juuni keskel õitsemist tumesinise õietooniga harilik kurekell, juuli keskel jätkab roosakas-lilla õienuttidega põldjumikas koos valge jaapani harjasputkega kuni isegi augusti keskpaigani. Lisaks lisandub neile väiksemamõõdulisi õisi kogu niidul. Lilleniidu ilme suve jooksul muutub ja esile tulevad järjest uued tähelepanu köitvad aktsenttaimed ja mustrid.

 

Sügisel toimub niidu niitmine, heina kokku riisumine ja ära viimine. Heina ära viimine on tähtis, et ka järgmisel aastal saaksid väiksemad taimeliigid jälle valgust ja ruumi kasvamiseks juurde. Maha jäänud kulukihi all nad hääbuksid pimeduses ja kasvuruumi puuduses, nii jääks alal taimeliike vähemaks ning väheneks ka elurikkus.

Kus on tööjärg? Ülevaade protsessist: