Niitmisest

Kui lasta niidutaimestikul kõrgeks kasvada, tekivad elurikkuse oaasid. Ulatuslikud madalaks niidetud muruväljad on möödaniku iluideaal. Harvem niitmine on ilus ja kasulik: sellega loome elupaiku nii tavalistele kui ka haruldastele liikidele, ja lisame linnakeskkonnale ilmekust. Suviti saame nautida õite värvikirevust, kuulata linnulaulu ja putukate suminat. Niitmata haljasalad ei kõrbe kuivade ilmadega koledaks, samuti nõuavad nad vähem hooldust. Kõrgekskasvanud niidutaimestikuga haljasala imab rohkem sadevett kui pügatud murupind, vähendates nii koormust linna kanalisatsioonisüsteemidele, olles näide sellest, kuidas tasakaalus linnaloodus võib olla samaaegselt kasulik nii loodusele, inimesele kui ka linna süsteemidele.

liikuvus_liblikaga.jpg

Lokkav niit Putukaväila Põhja-Tallinna lõigus. Taustal seinamaaling "Säästvad liikumisviisid"​

Niidame harvem, kasvame rohkem!

Harvem niidetud rohealad mõjuvad linnaruumile nii:

  • Rikastavad linnaruumi loodusliku keskkonnaga, kus siblivad putukad ja õitsevad taimed;
  • Pakuvad konkurentsi tehispindadele ning autostumisele;

  • Loovad värvikireva ja põneva keskkonna puhkuseks ja seiklusteks;

  • Aitavad kaasa kaasaegsele ja läbimõeldud linnaruumi loomisele;

  • Inspireerivad elurikkuse toomist linnaaedadesse.
     

Harvem niidetavad rohealade mõjuvad looduskeskkonnale nii:​

  • Toovad kuivanud muruplatside asemel tagasi liigirikkad ja lopsakad niidud;

  • Loovad elupaiku nii levinud kui ka haruldastele putuka- ja taimeliikidele;

  • Toetavad elurikkust ning aitavad leevendada kuuendat väljasuremislainet;

  • Väheneb müra, liigne kütuse tarbimine ning õhu saastamine;

  • Väheneb soojussaare efekt ehk kõrge õhutemperatuuri paikne kasv linnaruumis.